Sein ei ulatu laeni

Sein ei ulatu laeni
laup ei ulatu luuni
distants

Mõtelda luutult
naeruks lindudele
kes pesitsevad seina küündimatul serval

Mõtelda luutult
märja krohviga täiteks
kuni märkad
et krohv on vaid valge ega ühenda

Lühenda mõttekäiku

Läbi õhu kulgevad ergud
saates sädemeid
mida tuul lakkamatult suunast kõrvale puhub
sein
ei ulatu laeni
põrunud
põrunud arhitekt
hihii

EDIT: - Ilmar Laaban

Täielik meistertekst!! Geniaalsus!

OT: Miks hihii lõpus on? Sa pead homme esitama, mul tekkis igast küsimusi selle kohta.

Kust ta sellise asja peale tulid. Mul mõte üldse ei jookse

Tainad olete? Ilmar Laabani tekst on see.
Laabani luuletused
Veel Laabani luuletusi leiab siit. Suht geniaalne mees oli.

Kui ma millegi sellise peale tuleks, siis ma küll kooli homme ei läheks.

Veel Laabanit:

Olla pikem kui elu olla siruli raudahel
aja logiseval sohval, jalad üle ühe serva
jalad sündimatuses embrüo ümisev laulu
nabaväät lipunööriks tuvide hämarale
kalasoomusest lipule, pea üle teise serva
pea surematuses koidu nõrk oopium
ruumi hääletu torm sammastik laubal

Naerda öö üle naerda päeva üle
peos korstnatest malendid silm jõe põhjas
jalg metamorfooside trepil, kuule tungib
läbi kalendrilehtede naerda suve üle
naerda talve üle puil on kiskjate üdi
vulkaan sülgab jääd, lapse armutud silmad
isa luine nina ema pilvitet suu

Olla pikem kui elu olla lühem kui elu
jälitetu ei jõua järele jälitajale
vangla lendavas labürindis
sündida enne surma sündida pärast surma
leekivad sõrmed ripsmeteks