Luule, aga mis?

Ei ütleks et ma meister veel
kuid ei saa mõttes rahu
et amatöörlus luuleteel
mu vaatesse ei mahu
ja tapmas seda väljendust
see sitt on igal pool
kes tunneb sellest kergendust
kui peas käib sita joom

Mis saaki nad küll ootavad
kui sügis alles mäes
ei kuldsed pole kootavad
kui kindad nende käes
sest kunst ei küsi sõnu
vaid mõtte väljendust
tal pole sõna janu
ei oota kergendust

Kas kadumas on väärtus
mis elu sisse lisab
mis määraks et on lootus
ka iga tulnud pisar
mis välja tooks me rõõmud
mis elul mõtte tooks
mis ei loeks me sõõmud
vaid terviku meil looks

Kas seda osa tõesti
mis endal annab mõista
ei leia üles keegi
kes elul laseb paista
kes tegelikult ju siin ilmas
suurt ei taga aja
ei temal iialgi näe silmas
mõtiskluse kaja

Mis mõttega ta elu loob
kui puudub nägemus
suurem tema üles poob
ta võidab vägevus
ta ainult ennast ründab
tal elu mõte kaob
kui avastab ta endal
oma elu mõtte kao

Mu meele teeb see kurvaks
et nali igal pool
elu mõtte ajab nukraks
kui elul puudub toon
kui elul puudub mõte
on elu mõttetu
võib süüdata küll lõkke
kuid elu küttetu